Pikk aeg, palju tehtud

Ma ei mõista jätkuvalt paljusid asju, aga hakkan nende lahendamiseni kiiremini jõudma kui varem. Oskan mitte lasta teistel end liialt häirida, oskan tunnetesse avatumalt suhelda, saada läbi rohkemate inimestega kui oleksin osanud arvata. Peamiselt ongi vist inimestemuutused toimunud. Üks suhe taas läbi. Aga minule omaselt ei suuda ju vahepausi pidada, kohe järgmise juurde. Maybe this time it's different... Tunne on küll kuidagi teistsugune, seni pole osanud kellestki nii varakult puudust tunda. Näis siis, kas mul veab ka selles vallas. Footbag jääb mälestuseks igatahes alles. Aga ma tahan neid mälestusi kõvasti juurde saada. Suvi on pikk ja meid teades võib ilmast vaatamata kuum olla.
Kärdi sünnipäevast saadik on kõik olnud kuidagi liiga hea. Tartu külaskäik, väike avastus enda pool-kalduvuste kohta oli liiga hea. Ja siis eksamite lõppedes (mis läksid päris hästi) puhkusele Türki. Minu esimene tõeline reisikogemus. Esimene lennureis, esimene soojal maal olek, üldse vääga palju esimesi. Aasta esimene arbuus tuli ka seal ära ja andis meile nimetuse watermelon club. Mina ei nurise igatahes. See lõputu soojus ja päike andsid nii palju energiat ja ka väikese päevituse. Päikesest võtsin kaasa oma väikese versiooni rinnal henna kujul. Kuumus ilmselt minu eelistuste tarvis natuke liigne ja Türgi mehed ka enamasti ei tõmmanud, aga mis reis see oleks ilma väikese vallatuseta... I felt almost obligated to have a little last night fun. Üks lemmikumaid asju nüüdsest on öösel ujumaskäimine; loodan, et saan seda Eestis ka soojemates tingimustes ja hea kaaskonnaga teha. Tähtede all, kuuvalges vees koos õige inimesega ja järgmine kord on ehk Maailmas ka omad kohad juttu lisada.
Türgi puhkuserežiimist oli raske välja saada, ei viitsi kohe midagi teha. Jaanipäevaplaanide leidmine muutus ilma tõttu nii mõttetuks, et arvasin end kõigepealt koju jäävat. Oleks pea kõik variandid pikalt saatnud, kuni päike välja tuli ja jälle peotuju sellega koos. Paar kõnet, natuke pettumust ühe koha kohta, aga lõpuks Saku jaanitulele koos Liisa, Kelly ja teistega. Tegelt oli see äärmiselt kompaktne jaan, sest kõik oli olemas - jaaniuss, simman, külakiik, lõke, joogipoolis, puudu jäi ehk liha grillimine, aga selle asemel tuli sellest reisist väga sürr tripp kuskile kuuri. 5 inimeselooma ühel magamiskotil liivahunniku otsas. Kogemus omaette, soovitan isegi proovida, päris naljakas on. Käsi sureb aint enda või kellegi teise pea/jala/millegi muu all ära.
Sellesse pikka ajavahemikku jäid ka TIKi lõpetamine, kus sain jälle toredaid inimesi näha, kellega rohkem-kellega vähem suheldud. Millegipärast see üks ikkagi kipub seltskonda jääma ja vihjeid tehakse isegi 2 aastat hiljem. Aga teistelt mõnusad kahemõttelisused + õpetajate ees kogemata käperdamine. Just good fun. Suvi on pikk ja tunne, et nendest vähemalt osadega veel selle jooksul kokku saan, võib osutuda reaalsuseks. Teine sündmus, mis märkimist väärib, on 18. sajandi Ida India kompanii laevade külastamine. Göteborg oli väga lahe, Kariibi mere piraadid indeed. Tahtnud oleks 3 enamat asja: ronida masti otsa, olla laevaga merel ja minna herr Roaldiga sinna rõdule teed jooma. Aga sellised asjad on väga kaif. Võiks endalgi selline iludus olla. Unistused, mis muud.
Nüüd tuleb/tahab igast inimesi jälle näha, vanu sõpru ja uusi kallikesi, et siis kõike vahepealset muljetada ja kuulda. Pluss vaja endale töö leida, kas siis suveks ajutiselt või ka hilisemaks ajaks. Loodan ikka seda üht meelepärast, äkki seekord läheb paremini. Palun vaid teist võimalust. Tahaksin tegeleda asjaga, mis mulle päriselt meeldib ka. Ja see, et ta meeldib, selles pole küsimust. Juhutöid võib ilmselt ka ette võtta. Väike raha kulub ära kõigiks nendeks trippimisteks, mis kursakatega planeerimist ootavad. This may just be another summer of '69...