Kiire aeg, ilus aeg, parimad on ja tulevad

Sa pole ikka seda lehekülge leidnud ega vist otsinud ka. Mu blogi pole kerge leida, eks leidub tunnistajaid. Üldiselt tatsan aga vahel raskema vahel kergema sammuga oma 2. ülikooliaasta lõpusirgel. Ma ei osanud oodatagi, et nii väheste ainetega võib lõpp olla nii vaevaline, kuigi seni olen edukalt hakkama saanud. Samas, kõige raskemad eksamid on vist siiski ees. Aga mul on sõbrad, kes seda minuga koos kannatama peavad, ja teised sõbrad, kellega rääkides mõtte sellest hoopis eemale saab. Ja muidugi armsam, kes kannatab minuga, viib mu ilusal ilmal jalutama, siis käsib jälle õppida ja lõpuks on tal ükskõik, mis hinde saama peaks. Palju õnne sünnipäevaks! Seni olen alati väga mugavalt sünnipäevadeks, jõuludeks ja Valentinipäevaks kutist lahti saanud, et ei peaks kingi pärast muretsema. Seekord leidsin selle õigeaegselt ja saan tänu ostule (loodetavasti) kauneid-naljakaid ja huvitavaid armastuskirju, kui sind ennast ei näe. Enda jaoks leidsin väikese kunstipoe, oma esimese Tartus, kus kõik need vidinad meenutasid, millega väiksest peast nii kiivalt tegelesin. Ei tea, kas ma saan ühe maaliga hakkama 15. juuniks, et see eksootika eksami asemel esitada... Teine mitte-eksam asi on essee Power Puff Girls'ist, mille kirjutamine tõotab ka päris tore tulla. Loominguline lähenemine ennekõike! Kandideerisin augusti lõpuks-septembri alguseks "Through Art to Equality" noortevahetusse Inglismaa mingis urkas. Mai tea, kas saan sinna; ma ei tea, kas tahan saada; ma ei tea, kas lähen; loodan, et igatpidi on lõbus. Mul on päris palju asju, mida ma suvel teha tahan, mida pikisilmi ootan. Samas tahan ka praegust hetke nautida, kuna 1. juulil läheb asi nutuseks. Aga parem ei mõtle sellest praegu, vaid hakkan, nagu lubatud, kolmapäevaseks eksamiks õppima. Nüüd saame teada, kas üks päev eksamiks ette valmistumiseks on piisav. Let's watch...