Eestis on kombeks öelda, et liivale ei tasu lubadusi kirjutada ja unistusi joonistada, sest tuul pühib nad ära. Üks Ukraina neiu teeb aga mõlemat ja nõnda imeliselt, et istun nüüd üksi oma toas ning pühin pisaraid, mis ikka mööda põski alla tahavad voolata. Mõned lingid, et saaksite aru, mida silmas pean:
http://www.youtube.com/watch?v=XaIjBgl2ReY&NR=1
http://www.youtube.com/watch?v=vOhf3OvRXKg&feature=fvst
http://www.youtube.com/watch?v=D4vGJP7ZCfM&feature=related
Esimene link puudutas kõige sügavamalt. Miks, ei ole vist eriline ime. Siiski on imeline, et maailmas tullakse ikka kõikvõimalike asjade peale. Ja YouTube'is on mitu sellist liivajoonistajat oma kunsti üles pannud. Ma hakkasin juba kartma, et kõik need post- ja neo- "-ismid", mis meile peale tulevad, ei jätagi ruumi ilusate kuid sama tõsiste asjade jaoks. Aga asjata kartsin, et inimesed ei suuda enam midagi uut välja mõelda. Isegi selliseid vanu asju nagu tuulevaiksel ilmal rannas liiva peale joonistamine võib harjutamise läbi kauniks kaasaegseks kunstiks muuta.
No comments:
Post a Comment