Sain oma väljasõidu ja veel natuke peale

Mitte küll riigist, aga linnast siiski. Istusin hommikul arstivastuvõtujärjekorras - sõna on sama pikk kui ootamine -, kui väike telefonikõne lubas päevaks sõidu maale. Mainiks, et eesti meditsiinisüsteem läheb päev-päevalt aina hullemaks, kuna nüüd kuulutati mul diagnoosi puudumise tõttu välja (and this is a direct quote):"lampjalgsus (omandatud)". Läksimegi igatahes siis issi, Nele, Gabby ja minuga Aresile. Pikemat teed pidi, et ikka Lahemaa nähtud saaks ja ilusad kohad külastatud oleksid. Teel peatusime Viitnal, kus sain lõpuks üleni märjaks ehk käisin sel suvel esimest korda ujumas. See nauding oli end kaua oodata lasknud. Teised läksid ainult jalgupidi vette, aga mul oli kindel plaan ja tahe. See sai tehtu.
Aresil loopisime nooli, nuga (esimest korda elus tuli üks kord välja) ja lendavat taldrikut. Selle võtsin omadega kaasa nii et kui rannapeoks läheb, siis on üks tegevus kotis varuks. Ja natuke harjutatud ka. Joonistada ja lugeda ei jõudnud, ehkki vajalik tavaar oli selleks kaasas. See eest tegin natu pilte ja harjutasin ilusa tumesinise keelpilli peal helirida. Vot nii! Kes veel ei taibanud, siis kauaoodatud kitarr oli seal kaasas ja mis veel enam: nüüd minu kõrval kohvris. Sain ta lõpuks kätte ja olen selle üle üliõnnelik. Nüüd peab ainult harjutama hakkama. Loodan, et musikaalne oskus tuleb ajapikku sama kiiresti, kui kadusid vasaku käe küüned. Ilu nõuab ohvreid, aga anne tahab kõike eelnevat ohvriks.
Seda veel, et kaks ilusat kõrbi hobust on vana kolhoosi aedikusse tekkinud. Peatasime enne minekut auto kinni ja andsime leiba, tegime pai. Vanad head ajad tulid meelde. Kuidas hobust toita polnud aga aastate jooksul meelest läinud. Mina oma näppudest igatahes ilma ei jää, niipalju oskan kätt hoida. Nüüd tahaks juba tagasi sinna, aga homme on tööpäev. Selline karvane tunne, et millalgi võtan valitud kokku ja viin sinna ikkagist. Kui nad muidugi tulla tahavad. Saun ei pruugi töötada, aga eesruumis on mõnus kardina ja voodiga olemine. Paistab, millal see retk ette võtta ja kuidas idee vastu võetakse. Kui keegi ei taha, siis lähen kasvõi oma vabast ajast. Sellest, mida nüüd jälle mujal kasutama hakkan ja selle jutu siin lõpule vermin.