Tehtud

Ei olnudki kahte järjestikust tööpäeva. Oli ainult üks. Aga seda minu enda tõttu. Mingi hetk kella 5 ja 6 vahel hommikul tegin otsuse, et tulen sealt ära. See tuli lõplikult ilmselt siis, kui istusin kolme inglasega Vanas Klubis ja nad küsisid, kas ma ka täna tööl olen. Nii see läks. Ehkki ma pole kindel, kas töökaaslased mu otsuse lõplikkusest päris aru said. Saatsin sms'i ülemusele ja valetasin natuke, et põhjus seisneb selles, et jalg ei saa kunagi terveks, kui ma edasi töötan sellise pingega (mis on tegelikult osaliselt tõsi). Asi oli kokkuvõttes siiski rahas ja koha ebaprofessionaalsuses. Andy helistas, siis kui ma magasin, mis oli umbes terve päev, ja ütles, et maksab mulle millalgi need kaks tehtud päeva ära, mis on igati tore. Aga ütles, et helistab mõnikord hiljem. Seetõttu kardangi, et ta ei saanud mu lahkumisavaldusest just õigesti aru. Võin niipalju teha, et vajaduse korral vahel sinna lähen, et kedagi asendada, aga ei usu, et see käik neile eriti meeldiks ja mul pole seda ka suurt vaja. Igatahes seisin enda ja samas natuke ka kõigi ebaseaduslike tingimustega töötavate inimeste eest. Lõpuks ometi. Nüüd võin rahus folgile minna.
Irooniat on tegelikult selle tööga seoses veel. Olen küll ja veel kuulnud klientide suust, et olen kõige sõbralikum teenindaja selles baaris ja et teised on nii tujukad või isegi kurjad. Seda pehmendatud tõlkes kusjuures. Samas teenin ma kõige vähem tippi ja leian, et see on natuke kentsakas. Eile vist mõtlesin välja, miks see nii võib olla. Ma ei tea kas mul on siinkohal õigus, aga vähemalt selgitaks see natuke olukorda. Kui kolleegid saavad palju tippi, siis on nad klientide vastu professionaalsed ja ilmselt enamasti viisakad. Teevad oma tööd, seda raha saamise eesmärgil ja saavad oma tahtmise. Mina ilmselt ületan pidevalt selle viisakuse ja sõbralikkuse piiri. Kui selle peale mõelda, siis kes sõbrale (kui nii võib öelda) tippi annaks. See oleks ju suht imelik. Neid kui omasid koheldes saan ise ilmselt sama staaži ja kaotan sellega õiguse tipile. Siinkohal on tegemist ainsa põhjusega, mille välja olen mõelnud lisaks sellele, et inimesed maksavad mulle pidevalt komplimentidega. Hea inimese olemise pahupool ja iroonia missugune.Nagu olen ennegi öelnud - ei saa minust muud kui nälgiv filoloog. See pole mu valik ja ambitsioone on mul küll, aga ma ei taha viia end selleni, et kasutan teisi inimesi kurjalt ära, et ise edasi jõuda, olles seda mitte ära teeninud.

Klassikaline kõrvalepõige: Edasi kentucki lõvid!

Selgituseks: Mul tulevad pidevalt pähe sõnad, fraasid või terved laused ja dialoogid, millel puudub otsene või kaudne seos eelneva ja järgneva jutuga. Ma ei tea, miks ju aju pidevalt suvalisi infokilde väljastab. On piisavalt kahtlane, et ta ei suuda neid kokkupakituna hoida. Nii ongi mul see kahtlane omapära kõige imelikumaid asju öelda. Ma võiksin muidugi need endasse jätta ja mitte jagada, aga minu arvates annavad nad jutule midagi juurde. Ehk on tegemist ainult veidruselisandusega, kuid eks seegi ole midagi.
Neist eelpool mainitud inglastest veel niipalju, et mu suudluste nimekirja lisandus hetkel selle kõige vanem liige, kes on 27. Tean, et see pole õige ja ta kavatsused on liigagi selged. Ma sain sellest tema käitumisest piisavalt hästi aru. See selleks. Lubasin eile kell 8 õhtul Raekoja platsis olla. Ma ei läinud. Põhjuseid mitte minemiseks on ehk mustmiljon ja üks parem kui teine. Sellepärast varjutavad need natuke minema jätmise otsest ja selget põhjust -- ma magasin. Ärkasin alles pool kümme ja olin šokeeritud. Alles mõne minuti ärkveloleku pärast mõistsin, et olin lubanud poolteist tundi tagasi kuskil olla. Väikesed süümepiinad tekkisid küll. Ma küll ei tea, kas tema läks kohale. Kas ta leidis selle üles või kas vaevus otsima. Võibolla polegi see tähtis. Vihje, et polnud järelikult vaja minna. Mis on loogiline.
Tema sõbraga oli mul palju rohkem ühist. See on aga järjekordne tõestus, et ma valin valesid mehi. Tema sõber on, nagu ma aru sain, üks väheseid inimesi, kes kuulab 80'ndate muusikat. Kui nad püüdsid aru saada, mis mulle siis rockist meeldib, pakkus tema järjest õigeid vastuseid. Olin sunnitud kõige peale jah vastama. Aerosmith, Brian Adams (pani kusjuures täppi ka Summer of '69), Whitesnake, Survivor'i Eye of the Tiger, Bruce Springsteen jne. Ta heitis kusjuures oma sõbrale ette, et ta polnud seni ühegagi eksinud ja eks panin seda isegi tähele. Nii kahju, et välimuselt polnud ta üldse minu maitse. Kardan, et see on mu needus. Vb olengi Charlotte ;D Seepärast oli ka kahju, et nad minema läksid ja meid kahekesi jätsid. Oleksin tahtnud rohkem rääkida. Üks esimesi korda, kui ma parem räägin kui suudlen. Seda viimast tegin aga peaaegu üle poole linna.