Soe päev

Vanad paberilehed ja lipikud värvilises karbis. Igaüks neist alles jäetud kuskile nurgale kritseldatud pildi või kribatud laulusõnade tõttu. Või niisamuti oma mõtte nurgakesed-mõtted nurgakestel. Leidsin kunagist loomingut nii kirjanduslikku kui kunstilist. Midagi edastasin ka teistele kuulmiseks kuna lõin need read kunagi kavatsusega nad panna just sinna, kuhu nad täna jõudsid. Loodan, et täitsid oma eesmärgi. Minu jaoks küll.
Nüüd kuulan lõpuks, pärast 11. päeva Roaldi kotis ootamist Bruce Springsteen'i plaati. Istusime natuke ka Von Krahli hubases sisehoovis ja tutvusin härra Kübarsepaga, kes lahkus me koolist just siis, kui mina sinna tulin. Siiski usun, et TIK'is pole sellisel "looval inimesel" (nagu Lokk ütles) eriti õige koht. Kuidas nende seinte vahele saakski sobida inimene, kes otsib endale bändi neo-folk kitarristi? Ega vist ei saa. Klassivend tembeldas minu ka üheks neist eespool jutumärkides olevaks inimeseks. Kunstiharrastuse pärast. Ütle veel, et lähed Kadriorgu lugema või joonistama..
Tegelikult on seda hinges soe kuulda, et keegi minust nii arvata võiks. Tegu on ikkagi minu poolt hinnatava joonega. Isegi kui seda päris nii ei mõelnud, on see kõrvadele nagu pehme pai. Ennast ma nii tembeldada ei julgeks. Mina näen teisi ja tähtsamaid, kes kõik sobivad paremini vabakutseliseks, boheemiks või hipiks. Mulle lihtsalt meeldib. Äkki kunagi sellest piisab. Mõttekõrvalpõige: Nukuka boheemikook on hea. Ilma teemaga mitte kattuva sõnata poleks tegu ju minuga. See selleks,
Kadriorus oli jälle ilus ja soe. Väike laps toitis tuvisid, teine kalakesi, kes imekombel endale tiigis kodu on leidnud. Kahju, et luiki enam pole. Istusin seal, tegin palju pilte, joonistasin natuke ja lugesin oma lemmikraamatut - Harry Potter and the Order of the Phoenix. Ei ässa, lugesingi inglise keeli. Ja kui on ütlemist, siis tehkem Roaldiga klubi. Tema vingub iga inglisekeelse sõna peale, et räägi emakeelt, ja iga eestikeelse ülekantud mõtte peale, et nii ei sobi inglise keelest tõlkida. Ehk kunagi oskan paremini siis, aga seni võib ta metsa minna.
Tegelikult tahaksin ise metsa minna; või põllule, aasale, niidule ja nendelaadsetesse kohtadesse. Linnast ära igatahes. Aga seda eriti hetkel ei õnnestu. Neljapäeval tagasi tööle. Seepärast jäävad nii Aerosmith kui Ronga etendus nägemata. Talk about bad timing.. Kahju on, väga kahju. Ei näegi nüüd, kuidas kaks säravvalget tuvi vabadusse lastakse, et neid hiljem linna peal hallide seast ära tunda. Ehk kompenseerib linnaelu pargis ja rannas käimine. Hiljem mõni tore pidu või niisama oleng. Eks näis, mis elu toob. Suvi on!