Pärnu trip

Mingi hetk siiski saabub iga inimese elus, kui ta võtab kätte ja läheb täiesti tuju peal kuskile sõpradega minema. Mul tuli see reede hommikusel ajal. Esmalt soov hääletada (raha kokkuhoiu mõttes) Viitnale ujuma, millest ei saanud paljut välja tulla. Siis uurisin veel maad ja kuulsin, et Lokk samal õhtul Eestimaa pinnale naaseb ja kuskil kohas Käsmus vist on samaaegselt kellegi ärasaatmispidu. Nii naljakas on see infokogumine kolmanda allika kaudu pärast paari märjukest. Aga mu pealinnastlahkumistahte tulemuseks sai Pillele pakkumine, et ühinen tema ja paari sõpsiga Pärnu trip'il. Ma olevat seepärast rebel, et võtan kätte ja lähen häälega kuhu tahan kui ainult tuju tuleb. Ja tuju tuli. Hääletasime sinna, väike rand ja õhtal klubi, ööbimine pargis jne. Sellest siis natuke pikemalt nüüd.
Emale helistasin kohe pärast autost väljumist. Naljakas vestlus - emm, ma olen Pillega Pärnus. Talk about surprises. Veel parem oli vist kodus - emm, no me hääletasime. Ära enam tee! Teen ikka! Kuidagi imelik mõelda, et tegelikult ei saa mind enam keelata. Eks järgin ikka vanemate soovitusi, palveid või mõningaid käske, aga suures plaanis olen ma vaba. Teel suvepealinna olin mina esiistmel ja juht verbaalselt piiratud, tagasiteel mina tagaistmel ja juhil keelepaelad lahti. Pille vist lobises terve tee ja mind äratati lausega: "Mis sa magad lillenupuke?" Indeed. Hääletamine, ehkki ma saan aru ohtlik, on siiski kasulik asi, eriti tudengi elus. Mina igatahes olen hakanud juba võrdlemisi säästlikumalt elama. Ei raisanud mitusadat krooni alko peale Sunset'is, vaid tellisin ühe lemmiku rumm+ginger ale ja olin rahul. Minul on alati lõbus, alkoga või ilma.
Rannas oli mõnus kuna sain esimese meres ujumise ka tehtud. Mõnusalt soe ja laineline, aga minu järvest siiski mitte üle. Mulle lihtsalt ei lähe peale see pikk jalutuskäik enne korralikult vette jõudmist. Klubis oli ka lõbus. Eriti kuna keegi halastas ükskord mu peale ja tavapärase klubimuusika kõrval oli teisel korrusel retro saal. Ma olin nii sillas, et teadsin kõiki lugusid, tantsisin kogu hingest ja nii metsikult lahe oli seal. DJ oli vanas punases kaubikus plaate keerutamas. Silt Star Cafe oli retro hipi fondis ja interjöör sobis nagu valatult. Ma oleks kogu õhtu seal võinud veeta. Palju sain ka kutseid tantsule ja miks mitte, kui võõras linnas ja lõbu peal väljas. Sellest muusikast polnud aga miski üle. Isegi lambaadat mängiti. Pole enne nii hingest tantsinud, siiralt ja täie rauaga.
Hommik oli roheline. Suhteliselt kahtlane, aga nii see oli. Täiesti roheline ja ma ei oska seda selgitada. Burksiputka järjekorras lõin ma esimest korda elus kedagi rusikaga näkku. Ta oli selle ära teeninud loomulikult. Hämmastav häbematus, mida pole enne kohanud. Ja siis maandusime neljakesi pargipingile. Kuivatamise tarbeks kaasa võetud rätikud peale, et natukenegi soojem hakkaks ja siis istusime seal. Mingi hetk tuli üks tüüp juurde, rääkis juttu, läks ära. Imelik oli aga see, et ta tuli mõne aja pärast kolme sõbraga tagasi. Talk about visiting time at the zoo. Ja meie olime eksponaadid. Nad siis hakkasid meie juures jooma ja mõni rääkis pikad jutud maha. Tulid isegi kaasa, kui pingi pealt päikese kätte kolisime. Järjekindlus ei viinud sihile. Lasime vehkat ja päev möödus rahulikult. WC, hommikusöök, rand ja maailma kõige pikem teekond Pärnust välja. Oli juba välja arvestatud, kellele helistada, kui Pillega jaks otsa saab ja me tee äärde väsimusest pikali kukume ja enam püsti ei saa. Selline tunne oli küll.
Aga jõudsime Sauele, mina ostsin veel jäätist enne kui rongi peale hüppasin ja Tallinnasse sõitsin. Ebameeldivalt lärmakas ja rahvarohke oli. Ei olnud nagu Pärnus naeru kihistavat tüüpi fraasiga: "Sa oled nii armas, nagu suur varvas. Nii nunnu. Ma armastan sind igavesti." See oli ainult fraktsioon folgisarnasest õhkkonnast, aga ikkagi vabam kui kodus. Kus paar tundi püsisin ärkvel, aga siis hakkasid silmad streikima ja ma kukkusin väsimusest voodisse. Hea uni oli. Ja järgmine päev, ehk siis nüüdseks eile, kuna kell saab varsti 3, käisime Pillega jälle loomaaias. Ainult, et nüüd olime me külastajad, mitte eksponaadid. Nii ammu polnud loomaaias käinud ja tore ettevõtmine oli. Paljud elanikud paistsid just meie saabumise ajaks ärkavad või häälitsema hakkavat. Kuidagi teretulnud olek. Ja lõpuks koju tagasi, pärast väikest külastusretke Miku juurde. Tegelikult juhtus igast suuri ja väikeseid asju veel, aga kell on palju ja ma olen nüüdseks ilmselt mitukümmend kirjaviga produtseerinud nii et jätan tänaseks loba. Head ööd!