Hing ja vaim

mind (ingl.), Geist (sks.), esprit (pr.)
- Kes arvab, et neil on hing?
Mina tõstsin käe. Nagu ka paljud teised, kuid oli ka selliseid, kelle arust neil ei ole hinge või siis teisisõnu vaimu. Peaaegu kõik arvasid, et neil on keha, õigemini, ei leidunud inimesi, kes peaksid end kehatuteks.
Ma usun hinge olemasollu. Tean, et Sina ka, ja tunnen selle üle ainult rõõmu. Kui ma peaksin aga määratlema oma vaimu või hinge uskumise, siis filosoofia loengus pakutavatest variantidest (duaalsus) ei piisaks. Ma ei arva, et keha ja hing on kaks täiesti eraldiseisvat ja vastandlikku "asja". Ma ei välista ka emma-kumma olemasolu. Hing on keha osa, ehkki ta pole tõesti mateeria. Ta on seotud füüsilise, mõistusliku, tunnetusliku ja kõigi teiste pooltega, mida inimeses leida võib. Mu esimene mõte mõiste "vaim" kohta oli, et see on "mõistusega hing". Midagi selle sõna juures lisab talle tarkust ja viib ta kaugemale usulisest aspektist. Tulin enda jaoks ka uue teooria juurde, milles võib leida idealismi alget.
Keha ei ole olemas, on vaid vaim. Kuid tegu pole ühe jumaliku vaimuga, vaid mitmete vaimudega, mida tekib kas maailma pidevalt juurde või mis on aegade algusest saadik kuskil mateeria kohal hõljunud ja iga kord, kui sünnib uus inimene, läheb hing sealt temasse. Keha olemasolu pole vajalik, kuna hinged on omavahel juba tuttavad, mõned rohkem, mõned vähem, ja tunnevad teineteist ära. See keha, millisena me end ümbritsevaid inimesi ja ka puid, kive, loomi, merd näeme, on kujutluspilt, mille tekitab hing. Muidu eelistaksin ma mõtet, et iga inimese hing on unikaalne, aga mõte noorematest ja vanematest hingedest on ka võrratu. See, et inimese sügavam elutarkus tuleneb sellest, et ta on juba mitu elu elanud, selgitab paljuski asjaolu, et mõni lihtsalt on teistest palju targem. Äkki on hing suur ringikäiv kogus hingemassi, millest justkui kulbiga annab inimesse õigel määral seda panna ja mitme hinge segu saab just selles indiviidis uue kuju. Nii säilib inimese hinge unikaalsus.
Samuti meeldis mulle mõte, et kuigi jumala eksisteerimist pole (ehk) võimalik tõestada, on tema mõiste seesmiselt kooskõlaline.