Ma pole tänase päeva jooksul teinud peaaegu mitte midagi kasulikku. Olgem õnnelik, et viitsisin söögitegemisega jännata ja nüüd ema tekstide inglise keelde tõlkimisel aitan. Rohkemat minust vist loota ei ole, arevestades tavapärast korterisistumise olekut. Aga maalkäimine oli nii meeldiv vaheldus ja õige mõnus, et selle retke siin kajastamise nimel olen nõus oma vegeteerimisest ajutiselt loobuma.
Võibolla tuleks alustada siiski reede hommikust, mitte õhtust. Reedel oli nimelt mitte niiväga vajalik, aga siiski piisavalt murettekitav ühiskonnaõpetuse eksam. Mina kui maailma geniaalseim idioot otsustasin suure hurraaga selle muidugi valida ja tol hommikul tuligi siis oma otsuse eest vastutada. Kokkuvõttes võiks öelda, et olen loll nagu jalg no laud ja mul on kahju eksamineerijatest, kes seda lõputut iba lugema ja hindama peavad, aga hea meel on, et see jama lõpuks seljataga. Selle rõõmu tähistamine kujunes aga piisavalt raskendatuks kuna alkoholimüük keelati märatsevate huligaanide öise tegevuse tõttu ära (aga sellest ma siin ei räägi, kuna pideval heietamisel ja parandava tegutsemise puudumisel pole tegelikult mingit mõtet). Õnneks teadsin, et mind ootab kodus üks sõbralik rummipudel ega heitunud, nähes poodides alkoholileti eraldamist ohulindiga. Ainult, et kahtlasest pirnisiidrist jäin seetõttu ilma.
Reede õhtupoolikul tuli Birgit koos vanaema ja vanaisaga minu juurest läbi, et koos nendega maale sõita. Päevakajaliste sündmuste üle arutlemine nõudis nagu ikka enamuse autos veedetud ajast. Aga jõudsime heameelega kohale, et maa rahu, vaikust ja mõnusat õhku nautida. Õhtul enam palju teha ei jõudnud, aga varane hommik oli jällegi imeline. Meenutas nii selgelt Kruntal veedetud aegu, kus öösärgis õue peale jooksma sai minna ja siis paljajalu mööda liivateed hommikuse päikesepaiste ja koerte saatel. Üks neist suurepärastest suvehommikutest, kui siis ainult natuke jahedama temperatuuriga. Rohi oli kevadelikult roheline, puud hakkasid vaikselt lehte minema ja aias olid teatud maalapid lilledest sinised, päike paistis, linnud laulsid ja vaikne küla oli ümberringi. Ainult mina ja hommikune kaste rohul (toim - erinevate rohttaimede kogumil).
Laupäeval sai jalutatud, Chevrolet's (näeb kahtlaselt välja nagu erakino) Harry Potteri esimese osa lõppu vaadatud ja kohalike joodikute ees mark täis tehtud. Osta veel häbiväärset siidrit - kirsimaitseline Kiss. Vedas tegelikult, et sellegi saime. Alkoholikeeld laienes tol päeval kell 6 õhtul üle kogu Eesti. Kuna 18- ja 19-aastased ei tohi ometigi alkoholi tarbida, peitsime pudeli teisele poole sõiduteed puuhunnikusse ja jätsime ööpimeduse kattevarju ootama, et see enne saunaminekut turvaliselt kätte saada. Teekond pudeli tagasisaamiseks polnud aga eriti turvaline. Metsa all roomamine, väike adrenaliin ja vahelejäämise kartus, auk ja selle tagajärg ühel väänatud pahkluu, teisel venitatud põlve näol, ühine katkiläinud vasaku käe kõige tähtsam sõrm jmt. Õhtused tragikoomilised sündmused kantakse aga uhkusega Meie Lugude Raamatusse.
Pikalt polegi mõtet kirjeldada. Eks igaüks kujutab vaimusilmas ise ette mida kõike me selle pudeli saunatoimetamiseks ja selle seal avamiseks tegema pidime. Soovitus: kasutage fantaasiat ja kingalusikat. Sellega ei jõua lõpptulemuseni, aga aitab natuke lähemalt küll. Birks ja mina oleme ilmselt siiski ainsad, kes seda sõjaväe väljaõpet, väikese pastakaauguga punast korki ja saatanlik-jumalikku vahelesegamist tule süütamisel täielikult mõista saavad. Eriti lahe on see, et meie ei saa ka midagi aru. Elu võlud ilmselt. Martti ilmumine keset ööd, et täisriides sauna minna, oli uuenduslik asjade käik. Veel huvitavam oli vanaisa hommikune teooria tsikli ja poisi ilmumise kohta. Need lood välismaistest punaste laternate tänavast olid ka päris harivad. Eriti kuna pühapäeval tuli Nele koju ja kinnitas selle prostitutsioonisüsteemi jätkamist tänapäeva Amsterdamis.
Nii saigi see nädalavahetus otsa. Tulime linna tagasi, olles loomulikult enne seda toiduvarudele 1:0 teinud. Uued seiklused, maalkäigud, välismaakülastused nii reaalses elus kui jutustustes ootavad oma järge. Ehk järgmisel korral saame oma sümmeetrilise kolmiku ka kokku, et väest mingil juhul puudu ei tuleks. Aga olen rahul räägitu, lauldu ja kogetuga. Mul on hea meel, et niimoodi laabus see.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment