Killuke elumosaiigist

Hommikul kaua magamine on suurepärane, kui see ei kesta liig kaua ega ole vara magama mindud. Seda muret vist hetkel pole. Järjekordne nädalavahetus hakkab lõpu poole tõmbuma ja olen alles 2 tundi ärkvel olnud. Eile oli Melodroomi sünnipäev Lutsu teatrimajas/Genialistide klubis. Mõnus ja hubane interjöör, veidi poolik ja vähe rahvast, aga potentsiaal oli täitsa olemas. Toolide asemel suured jahukotte meenutavad istmed ja "kõik baaris 25.-" (mis polnud isegi tõsi).
Aga nägin jälle toredat tuttavat bassimeest ja tundsin kaasa inimese kannatustele. Paistab, et kõik pole Narva 89 ühikaga sugugi nii rahul kui ma ise ja mu kallis toanaaber. Paneb inimesi sügavamalt hindama, kui nad keset ööd koju ei tule, muusikat üürgama ei pane, savu tõmbama ei hakka ja kui lõpuks magamaminekuaeg käes mehiselt ei norska. Ja jään öeldule kindlaks. Meie tuba on hubasem ja soojem kui kõik need uued ühikad kokku. Pluss - meil on kunst. Mis mõne mõttes peaks kujutama seda, mida mõtled, mitte seda, mida näed. Sest, miks kujutada juba olemasolevat, kui saab luua midagi uut ja huvitavat. Ma mõistan ja osati nõustun, aga joonistan ikka seda mida näen, kuna mulle meeldivad ilusad asjad. Sürrealismus on tore, aga ma eelistan teisi alatoone. Vähemalt enda kunstis.
Pärast sünnipäeva oli retk tundmatutele külla, mis kujunes erinevaks arvatavast. Kui öeldakse, et kunstniku poeg Jaan, siis ei näe kohe kuidagi ette, et mängid ülejäänud õhtu Playstation'it. Aga ma oskan Annaga mängida. Ja tegelik Anna sai minu Annalt oma Annaga pähe (Kui mu lehekülg avalik oleks, siis leiaks vist seda nime google'dades minu esimesena üles..). Parim amatöörmängija. Hullult lõbus ja peo tsenter. Otse teleka ees. Arvaks, et on pigem peo tapja, aga võta näpust. Sealt lahkusime alles nelja paiku öösel. Pool teed oli juttu mõne inimese burksivajadusest. Eelmine päev sai söödud pärast Pulp Fiction'it ja nüüd oli jälle vaja. Aga jätsime selle retke ära, et magama minna. Ja jätkus traditsioon "uni pärastlõunani".
Vahepeal toimus rebaste ristimine/tutvumisõhtu. Sealt leidsin järjekordse trummari, kellega juttu rääkida ja mõelda murdosa sekundiks, kas hääl on piisavalt tugev lauljakoha täitmiseks. Sealt vana hea (natuke kolmapäevane) Illusioon. Mingi suur uhkus või rõõm leidub olukorras, kus tead/tunned kõiki enda ümber. Oled vahelink. Ja siis kaod teel WC-sse ära ja ei näe enam ühtki tuttavat nägu terve õhtu jooksul. Või siis. Kui tuttav saab olla nägu, kui oled teda juba kord Zavoodis näinud? Igatahes on Krässu päris tore tüüp. Naljakas kokkusattumus või midagi enamat: Kolm aastat samas ühikas, samal korrusel, 4 tuba edasi. Ja minu toa kohta teadis kohe öelda, et see suitsuruumi vastas olev sinine uks. Nii ongi.
Paar viimast killukest siis veel. Leidsin enda jaoks vana hea multika The Pirates of Dark Water, mis on hetkeline lemmik. Aga mida tehti ainult 21 osa ja jäeti katki seal, kus alles 8 aaret 13st on käes. Kes teeb selliseid asju? Pahad inimesed, kes ei saa aru, kui hea multikas see on. Peale selle on veel igast muid asjandusi vaja lahendada. Peab veel külmkapile nime välja mõtlema. Natuke õppimisega tegelema. Vähem jooma hakkama. Sai ka mõned jutuotsad lahti tehtud ja pead vaatama, et ükski neist kinni ei läheks. Ja siis veel igast muid toredaid värgeldusi. Tegelikult oleks veel rääkida. Vahel võiks seda vist peaaegu lõpmatuseni teha, aga jätan nüüd katki ja teen midagi muud. Lootuses, et ei ole nüüdse ja järgmise korra vahel liig kaua eemal.