Ülikoolielu on väsitav, kuid samas tasuv. Saad targemaks, kui enne olid. Vähemasti loodad end saavat. Keegi tark inimene ütles kunagi, et pärast eksameid ja enne ülikooli minekut või siis äsja seal alustades on inimene kõige targem. Ta teab nimelt kõige rohkem erinevatest valdkondadest. Väsitavad ära nii varased (küll 8:15 aka sama mis Tik'is) loengud kui hilisem magamaheitmised. Aga selle kõige süüks on ülikoolielumelu. Bridžimängud, mis muutuvad pärast esimest round'i pokkeriks. Naabrite juures õlle joomine, mis venitab perioodi, mida sa ei veeda oma ühikatoa voodis, üha pikemaks. Samas saad omal valikul vanakooli rock'i tellida. Õhtud ja ööd (ilmselt) Illukas (mittetartlasele - Illusioon, kus on kolmapäeval retro groove). Mõni mõnusalt veedetud aeg Zavoodis, kui saab lauajalgpalli oskusi lihvida või portugali keele õpetajatele valesid maili aadresse anda. Või siis raha kulutamata oma lemmikjooki rottida, mis iseenesest pole kõige levinum. Või siis niisama istumised-astumised-joomised-söömised. Vahel üksik kontsert või galeriiavamine. Ja vabadus teha, mis tahad, siis kui tahad, kui ainult oled valmis vastutama oma tegude eest. Mina olen seni ühe loengu üle lasknud. Ei taha liialt teha, aga samas poleks ma Tik'ist, kui alati kohal käiksin. Lihtsalt järgin traditsiooni. Ja veedan aega
uute inimestega, vanade olijatega või järjekordselt piff-meestega, kes ei saa aru naljaks "who comes". Vaatan sellest hetkel mööda, ikka vasakule. Mitte päris nii äärmislikult kui ehk mõni teine, aga siiski. Olen vasakpoolne utopistlik anarhist ju ometigi, ühes käes lill ja teises rummipudel, ja lähen päästan maailma, kui keegi tänaval ette ei tule ja mind järjekordselt sihilt kõrvale ei vii.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment