Arvestav sõltumatu

Kellegagi koos olles enamasti hakatakse nendega pea kõigis oma tegemistes arvestama. Pikaajalisema suhte puhul on oht, et hakatakse elama kellegi teise jaoks, kui nii võib öelda. Ma olen avastanud, et vahel, just siis, kui olen kellegagi koos, naudin seda enam neid hetki kui olen omapäi. Mitte isegi üksinda, vaid teiste inimestega, ilma teise pooleta. Võibolla ma pole lihtsalt leidnud sellist tüüpi, kelle jaoks tahaks elada. Tean, et sõnastan seda kuidagi valesti, aga ei oska teisiti. Ja ärgem saagem valesti aru - ma mõtlen ja arvestan pidevalt kellegi teisega, lihtsalt suudan seda teha nii, et minu otsused sellest ei kannata. Võtke õppust inimesed! (Ma isegi ei tea, kellele see suunatud võiks olla nii et .. kesiganes end puudutatuna tunneb) Mingi rõõm on teadmises, et suudad end kellelegi anda, andmata ära iseennast. Õigemini pole see rõõm, vaid miski muu. Hea sõltumatusetunne, kui teatud määral peaksid sõltuma kellestki teisest. Mõnikord on tunne, et kõik isegi ei mõista, kui seotud nad on, selle pärast, et nad pole selle piiridel mänginud, pole katsetanud, kui kaugele annab piiri lükata.
Ma tahaksin mingi hetk käia piiri peal ja siis kukkuda või hüpata teisele poole ehk ületada piiri. Aga nii, et see ei oleks halb asi, vaid teiselt poolt või piiri pealt ulataks Ta mulle käe ja aitaks mu piirile tagasi, kus me siis koos edasi kõnniks. Ürita näha inimest ka siis, kui ta on teisel pool piiri, sest ta ei ole kadunud, ta pole lihtsalt vaateväljas. Piiriületamine on keelatud tegevus. Enamik inimesi näeb seda nii. Aga mille peale te kõik olete mõelnud kogu selle jutu vältel ... mis on teie jaoks see piiri metafoor? Ja mõelge, mis on see kellegi teise jaoks ja kui palju on variante.
Eile pärast eksmit kõndisin (sõpradega) kinost mööda linna Raekoja platsi poole ja pidevalt tuli inimesi vastu, kes noogutasid või teretasid. Minu tuttavad. Ja siis tundsin end oma kaunis lõbusustundes veel paremini. Ma olin üksi (teiseta), mul oli hea tuju, mul olid toredad inimesed ja see kõik oli nii kergelt ilus. Effortless. Avastasin siis, et heas tujus inimene on ka siis ilus, kui ta juuksed on sassis või meik naermisest ehk pisut kulunud. Naerusuine inimene on alati ilus, kui temast pakatab siiras rõõmutunne. Iseendaga rahul.