Teema jätk*
Neid valikuid on palju ja häid uskumatult palju ja tegelikult ei saa seda ju kunagi juhtuma. Peab kujutlusvõimele lootma jääma vaid. Olgu see siis elav!
Ma kaalusin mitmeid variante. Kõigepealt tahaks minna 1968. aastasse hipiajastusse ja nautida Woodstock'i. Tahaks minna ka 19. sajandisse ja käia kaunis valges kleidis, lugeda luulet ja laulda koos teiste accomplished neidudega, keda Jane Austen nii imeliselt kirjeldanud on. Tahaksin minna antiikkreekasse, kus kõik vanad ehitised on veel alles ja õhus valitseb filosoofiahõng; käiksin kõigi nende jumalate templites, kes väikesest peale mind vaimustanud on. Aga lõpuks mõtlesin välja, kuhu just nüüd kõige enam ihkan minna - renessansiaega. Kõigepealt Itaalia linnasesse Rooma ja Firenzesse, kus Leonardo, Michelangelo ja Raffael loovad oma kuldset loomingut. Siis liikuda üle Alpide Madalmaadesse, nautida neid maastikupilte, mida kunstnikud esmakordselt õlimaalidele panevad. Ja siis Inglismaale, vaatama William Shakespeare'i näidendit selle algupärases esituses ja kus autor on näitlejana ise ka laval. (Tänan, et paistad mind mõistvat.)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment