Ma ei suuda oma tegemisi korda saada. Esseed, mojitod, kapsapead - kõik jäävad lõpetamata. Mõni isegi alustamata. Ja tunne on nagu .. mitte, et miski oleks katki või tühi või üldse. Lihtsalt valesti on ja ma ei suuda keskenduda, isegi üritada keskendumist. Paneb mõtlema, kas asi on just selles hingeolukorras või on tegu vaid juhusliku väsimuse-laiskusega?
Mõnes mõttes siseolek ju analoogne. Mitte katki, mitte tühi, midagi pole otseselt viga, aga samas on kõik nii vale, sest tunne on, justkui kuskil oleks miski palju õigem. Aga see õige äkki ei oota sind. Ootab muidu kevadet: puude, lillede, elu, kuid mitte uue armastuse puhkemist. Isegi seda võib oodata, aga mis siis kui see pole tema jaoks, kui sina pole tema jaoks õige? Tegelikult ei tea ju mina ka, lihtsalt tunnen midagi. Olen teinud mingeid järeldusi väikeste asjade põhjal nagu oma tähelepanekud, inimeste jutt, liblikad. Mulle öeldi, et esimeste kohtumiste pealt ei tohi otsustada, kuna need on tihti petlikud. Kui see tõesti nii on, siis loodan, et saan sellest ise aru, muidu on küll jama. Ja kõige selle pealt jääb mulje, nagu mul oleks meeletult kiire. Ei ole kiire. Pigem loodan, et kõik liigub vaikselt ilusama aja poole, nii et ei jääks ruumi liialt vigu teha. Neid halbu vigu just, mitte häid, mis elu huvitavaks teevad. Sellised, kus sööd enne ja pärast talvel kleidi väel väljas olekut jäätist, ja kaotad mitmeks päevaks laulmisvõime. Või teed üle poole aasta uuesti suitsu, ei mäleta miks ja saad siis teada, et see oli tegelikult TEMA süü (ka tema mäletas). Need vead, kus satud mingi hetk istuma pubis laual ja mõlemad on sinust 5 meetri raadiuses ja pärast pead ühele ütlema, et ei taha lasta end koju saata, kuna tegelikult kardad, et äkki tuleb teine meelde, ja see poleks õige; need vead ei ole oodatud. Millalgi see kõik laheneb. Millalgi saan kapsa söödud või viskan ära. Millalgi luristan viimased joogipiisad klaasipõhjast ja millalgi pärast seda millalgit saab essee valmis. See aeg, millal ma ei tunne enam hinges vaimse petmise valu, on minu eest veel varjatud. Kunagi saabub temagi, aga kuidas on teine küsimus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment