Elu Tartus ei väsi ja parim, mida teha saad, on mitte endal väsida lasta. Kui nii teed, siis on tulemused parimad:
- Reede õhtu Zavoodis, vanad tuttavad, 2 ühe õhtuga
- Tutvumisõhtu inka fil'idega, trummar + kolmapäevane Illukas, Kräss
- Külaskäik metallistide juures laulu, moshi ja norra folk metaliga
- Esimene õhtu Zavoodis, tutvumine K-ga, lauajalgpall
- Playstation pärast Melodroomi sünnipäeva
See on siis hetke esiviisik. Zavoodist ei ole vist ikka miski üle. Parim on ikkagi parim ja no 2 ühel õhtul on suurim saavutus, mitte ainult Tartumail, vaid keskkoolist alates. Aga tegelikult oli üks ikkagi teisest parem. Minule. Samas, millest me ikka räägime. Ütleme, et need, kes pole saand, ei kujuta ette, millest ilma on jäädud. Soovitan soojalt. Paarist asjast olen edasi liikunud. Miks hinnata inimesi, kes ei hinda sinu heasüdamlikkust? Kutsud külla, teed võikusid, annad mahla juua, et ikka hea oleks. Kus on tänulikkus? Inimesed võtavad vahel teisi ikka liiga iseenesestmõistetavalt. Aga siis on ka need, kes on ülirahul ja hea meelega, kui lõpuks ometi teed ammulubatud pärmitaignapirukaid ja -saiakesi. Nendega saab ka kaunist Tartu linna uudistada ja magusalõhnalises toas parimaid rummikokse teha. Avastad ka, kui lihtne on tutvuda inimestega. Ei pea minema kaugemale kui ühika köök või isegi koridor. Inimesed on abivalmid, avavad uksi, kui sa ise hoiad tulist ahjuplaati oma tekstianalüüsi kodutööga kinni. Ja on vanad ja parimad sõbrad, kellele võib ikka pärast suuri juhtumisi öösel või hommikul kell 5 helistada ja kuraditosin minutit juttu rääkida. Põhiline on mitte põdeda. Ei tule piinlikust tunda, kuna võid sellega teistele seda tekitada. Kui on ok, siis on ok. Aga märgin siis kasvõi siia juurde, et ok'i all mõtlen ma sõbralikku suhtlust. Kõlaris hetkel:
Dagö - Muusik.mp3
No comments:
Post a Comment