Seriously. What the f kind of person thinks the way I do?
Esmaspäeval oli eksam. See läks nii arse, et ma sain lõpuks A. Ma ei saa aru, kas õppejõud oli täis või pilves, aga nii ma ÕIS-ist lugesin. Ei, ma ei teeselnud kartust läbi kukkuda, ma suht arvasin, et saan vaevu punktid kokku ja... ennäe! Ja samas mõne teise aine puhul arvasin, et läks paremini kui läks. See vist tähendab, et ei tohi arvata, et läks hästi. Targem on karta/arvata, et läks halvasti. Mina tavaliselt arvan nii. Ja mõnikord eksin, teinekord mitte. Aga alati on parem saada edukam tulemus, kui algul lootsid. Siis ei ole pettumust.
Oi, pettumus on halb asi. Aga mille järgi see tuleb üldse? Kui loota liiga palju, siis on see peaaegu kindlustatud, kuna inimesed ei ole täiuslikud. Või siis tuleb takistada kahe inimese võrdlus enda peas. Samas ma ju ei oska mitte mõelda. Konstantselt mõtlen üle ja see on nii halb. Ei, ma ei lase sel end tagasi hoida. Ma ei tohi. Aga... EI! Note to self: ära võrlde T-d ja G-d. Nii eri masti tüüpe on ikka raske leida. Ja NIII vastandlikud probleemid. Vb ei peaks seda üldse siia kirjutama. Ma siis ei kirjuta. Jah. Vot.
Ma ainult loodan, et ehkki pole teda veel leidnud, tuleb ta kuskilt ühel ilusal päeval. Ja siis on tal mõlema head omadused. Sest ta on õige. Ma siis jään ootama...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment