Sellest samusest

Tookord jäi pooleli ja nüüd avastasin, et olen ainult häirivatele asjadele peaaegu keskendunud. Igavene loll nagu olen. Peaks meelde jätma, et ma ei kirjutaks ainult kriitikat, vaid ka positiivset vastukaja. Siin ta siis on, see jutt, mida ma tegelikult olen muu juures läbi elanud.
Esimene: Need vaiksed kätehoidmised. Kui muud ei julge teha, siis see on kuidagi nii süütu, samas tähendusrikas. Kes oleks võinud arvata, ehkki ma seda tegin.
Teine: See kõige esimene suudlus, mis nii kaua tahtis tulla, aga kuidagi ei leidnud viisi. Mul on nii hea meel, et lõpuks nii kaugele jõudsime.
Kolmas: Need esimesed hommikused pilgud, millesarnast kunagi varem pole endal tundnud. Justkui... Uskumatu, et niimoodi keegi mind vaataks.
Neljas: Soojas hoidmine. Kõige rohkem meeldib, kui keegi lihtsalt ümbert kinni hoiab. Nii ei hakka ka külma ilmaga kunagi külm.
Viies: Luba seljaga enda poole magada, kuna nii on kõige parem üldse. Järgmine kord ehk suudan kindlamalt magama ka jääda.
Kuues: Oskus vahetada käike kahe käega, millest üks ei ole enda oma.
Seitsmes: Kuigi salaja, täpselt nagu selles filmis, kleidiäärega mängimine.
Olgu siis seekord 7 tükki. Ja jõudsin välja lobiseda, et üldse kirjutan. Kuna ei jaga naljalt seda linki, siis ei saanud seda. Nüüd kiusab näilise või tegeliku solvumisega. Aga ma ei anna järele. Pole vaja kellelgi nii palju infot anda, kui siin kirjas on. Olgu ta siis kuitahes arusaamatu, midagi loeks ikka välja. Ja see vähene oleks ehk liiga palju.
Kaheksas: Need väikesed armukadedushetked, mis tegelikult on vahel õigustatud, aga seda ei pea kõik teadma. Mulle meeldib, kui kellelegi korda lähen piisavalt, et armukade olla.
Üheksas: Ütlemine, et mind tahaks alati näha, ka siis kui ei näita oma tegudega seda alati välja.
Kümnes: Et oleme koos, ehkki nii kaugel; ei liigu liiga kiiresti, aga ei jää seisma, vaid triivime koos eri kohtades, oodates neid hetki, millal saab jälle näha.

Ma plaanisin algusest peale neid kümme tükki siia üles lugeda*