Täna on Tartu rahulepingu aastapäev. Head ... seda siis kõigile! See on oluline, aga mitte see, millest ma edaspidi rääkima hakkan.
Täna oli hea päev. Ta algas piisavalt tegevusetult nagu enamik vaheaja päevi, kui mul plaane ei ole, aga siis liikus asjalikuma poole. Vaatasin Rob Roy'd ja kirjutasin 1.5 lauset esseest, mida ma pole kindel, kas ma tegema pean. Siis lugesin hunnikut "kirjandust", mille tõttu hakkan edaspidi lehtsalatit ja kanafileed tarbima. Mu päästjaks sai õde, kes kutsus linna isale sünnipäevakingitust ostma. Vanasti olin ma kategooriliselt selle vastu, et kinkida isale midagi suitsetamisega seostuvat. Nüüdseks on kogu mu elu jooksul kogutud tarkus jõudnud järelduseni, et ta ei jäta seda kommet maha. Ja mu enda suhtumine on kõvasti leebunud ajast, mil ma polnud suitsu proovinudki. "Suitsetaja on ka inimene" (P.) Nii et seekord kingime isale midagi, mida ta raudselt kasutab - Zippo välgumihkli. Ostud tehtud, saatsin õe bussi peale ja ise mõtlesin nautida seda talvist pealinna, milles kaua aega niisama kõndinud pole. Jalutasin kesklinnast Kadriorgu, kus avastasin enda suureks rõõmuks ja üllatuseks jääskulptuurid Hiina kalendri looma-aastatest. Leidsin end taaskord olevat uhke Draakon. Edasi läks jalutuskäik Lasnamäele, kus ühe peatuse juures leidsin maast jäätunud 30. jaanuari Eesti Päevalehe ja hakkasin seda lugema. Päris mitu artiklit kirjeldasid sõnaga "külmunud" justkui ajalehte ennast lisaks majandusele ja talvisele ilmale. Oleksin peaaegu pikali kukkunud, kuna lehte süvenenult sai tee jalge alt otsa ja lumekuhi jäi ette. Pleieril, täiesti üllataval kombel, sai mitu korda aku täiesti tühjaks ja siis pärast väikest puhkust mängis muusikat koju jõudmise ja vannitoani välja. Järgmine laul, mida sealt kuulen on "Saatanlik naine", täna lõpetasin "Öölapsega". Kodus pole suurt midagi teinud (mõne tegevuse puuduse tõttu kiidan end). Leidsin vastuse küsimusele, mis mind natuke aega on huvitanud ja nägin pilti, milleni poleks ilma selleta jõudnud. Ei no päris lõbus, ma tõesti vaataks pigem seda mitte alaealist tüüpi ta kõrval. Ja ma loodan tõesti, et see, et ma "vaatan" vahel Ameerika supermodelli hea filmi asemel, ei tähenda, et ma pole vääriline... Kõigest annab midagi õppida. Varsti panen küünla põlema, sest on küünlapäev. Kiku väitis, et sel päeval tegid mehed naiste töid ja naised läksid kõrtsi. Ma pole ikka aru saanud, kas see oli nali.. Ja kuni veel päev lubab, teen midagi, mida loodan, et ei pea hiljem kuidagi kahetsema, vaid mis just positiivse vastukaja osaliseks saab. Fingers crossed..
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment