Kaua aega tõesti mööda läinud. Kuidagi imelik ja info on nii tükiline ju, kui kohe ei kajasta oma tundeid. Samas on tunded ka tükilised olnud. Nüüd nad siis tulevad nagu mosaiigikillud, mis päris kokku ei lähe, aga mingi idee annavad. Mõni kild on olnud eriti tore. Nagu vanalinnas rohuplatsi otsimine ja et jälle kolmekesi koos olime. Või sõbra sünnipäeva tähistus, olgu siis tagantjärgi, ettetakka või õigel päeval. Viimasel oli ABBA ka kohal ja sai tantsida. Siis on killud uute sõpradega-kursaõdedega, kes iga päev saavad kallimaks. Nendega teeme kolmapäeviti kanamoussakat ja sööme imehead mustikakooki, mängime Aliast ja lämme veel lõpuks kluppi kah! Väikesed asjad on armsad - unise loengu ajal pea õlale panemine, väike põsemusi või maasikatega šokolaadikook lihtsalt selle pärast, et eile oli kass peal. Mingil hetkel avastasin end sõitmas bussiga Kääriku poole "kursa" peole, kus oli nii vähe rahvast, et otsi teisi nigu mingit nähtamatut järve, mis kuuldavasti on seal, aga... no EI NÄE! Ja tutvusin bussis jälle ühe vanatädiga, seekord Antslast. Tema elulugu siinkohal üles märkima ei hakka. Aga kuskil lumisel metsateel korjati mind ikkagi auto peale. Ja mu helkur on hästi näha :) Maja lasi sisse ja riided haisevad ikka nagu suitsulest.
Siis olin ühes muinasjutupildis ka. Printsessina oma toas luku taga, sest keegi lõhkus luku ära ja mina jäin kinni. Prints ei tulnud päästma, kuningas tuli. Issi. Otse Tallinnast. Ja siis õpetas mind noaga ust lahti muukima seestpoolt. Minu issi ongi MacGyver! Aga prints või midaiganes on tropp ja tainas, et mind üle laseb kogu aeg. Une pärast ka veel, ei no mai tea. Selle asja klaarin suht varsti selgeks, kui temaga tunni aja pärast kokku saan. Mingi tüüp kunagi veenis mind, et 4 päeva mitte näha teineteist ei ole normaalne ja ma lõpuks jäin uskuma ka. Miks me siis teisipäevast saadik näinud pole? Ahjaa, siis katsetasin kodus tehtud absinti 90% piirituse ja koirohuga. Päris karb värk. JA tegin Tõnnile telekamängus pähe. Igatahes kavatsen asja kuidagi ära klaarida. Minu vastu on teistelgi troppidel huvi, miks ma siis ainult ühte troppi ootan. Ma ei ole tavaliselt üldse nii kannatlik. Kuigi.... ei taha tegelikult halba lõppu. Tahan *****. Ma ei saa kirjutada, aga ma usun, et mõni saab aru, kui öelda, et see on lapseliku mossis häälega öeldud. Ega igavesti ka oodata ei saa.
Nüüd annan neti ära ja vaatan, et järgmine kord nii kaua vahet ei pea jälle. Tulevad sündmused on Bryan Adams'i kontsert ja GEP nii et ma vist ei jää päris kidakeelseks ;)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment